Glosa

From Wikipedia

Glosa ose gagana fa'ava-o-malo fesoasoani fa'avae i luga ole Interglossa (o se fa'ata'ita'iga muamua o se ausilali na lomia i le 1943). O le uluai lomifefiloi Glosa na lomia i le 1978. O le igoa o le gagana e sau mai le upu Eleni glossa o lona uiga o le gagana po o le gagana.

O le Glosa o se gagana tu'ufua, o lona uiga e le suia lava upu, ma o le sipelaga a Glosa e matua masani lava ma fa'alogo. I le avea ai o se gagana tu'ufua, e leai ni fa'auiga, ina ia tumau pea upu i la latou lomifefiloi, tusa lava po'o le a le aoga o lo'o i ai i le fuaiupu. O le mea la lea, o galuega fa'akalame, pe a le manino mai le fa'amatalaga, e fa'aaogaina e se vaega itiiti o upu fa'atino ma le fa'aogaina o le fa'asologa o upu (syntax). I le avea ai o se gagana mulimuli, Glosa e ave le tele o ana upu mai aʻa Eleni ma Latina, vaʻaia e tusitala o faʻavaomalo i se uiga e ala i lo latou faʻaogaina i le saienisi.

Vaega o le tautala[Teuteu | edit source]

O upu Glosa e masani ona sili atu ma le tasi le vaega o le tautala. O lea la, o se vaega o le tautala o se sao lea e fai e le upu i se fuaiupu, ae le o se uiga mau o se upu.

Suinauna patino[Teuteu | edit source]

Suinauna Tagata
Person Faʻaperetania Glosa Faʻaperetania Glosa
1 I, me mi we, us na
2 you (s.) tu you (pl.) vi
3 she, her fe they,
them
mu
he, him an
it id
he/she/one pe

Veape[Teuteu | edit source]

O le tele o upu e mafai ona avea ma veape, e faalagolago i o latou nofoaga i le fuaiupu (e masani lava i le tulaga ogatotonu).

Fa'ata'ita'iga o Veape Vaava'a
Tete Upu Muamua Glosa Text Faaliliuga Samoa
Infinitive - Mi volu lekto u bibli. Ou te fia faitau le tusi.
Simple Past pa Mi pa lekto u bibli. Sa ou faitauina le tusi.
Imperfect pa du Mi pa du lekto u bibli. Sa ou faitauina le tusi.
Past Participle ge- U ge-lekto bibli Le tusi faitau / Le tusi ua uma ona faitauina
Simple Present (nu) Mi (nu) lekto u bibli. Ou te faitau le tusi / O loʻo ou faitauina le tusi.
Continuous Present du Mi du lekto u bibli. O lo'o ou faitauina le tusi.
Present Perfect nu pa Mi nu pa lekto u bibli. Faatoa ou faitauina le tusi.
Future-in-Present nu fu Mi nu fu lekto u bibli. O lea faatoa ou faitau i le tusi / O le a ou faitauina le tusi.
Future-in-Past pa fu Mi pa fu lekto u bibli. Sa ou sauni e faitau le tusi / O le a ou faitauina le tusi.
Simple Future fu Mi fu lekto u bibli. O le a ou / o le a faitau le tusi.
Future Perfect fu pa Mi fu pa lekto u bibli. O le a ou faitauina le tusi (e oo atu taeao).
Conditional sio Mi sio lekto u bibli... Ou te faitauina le tusi...
Imperative -! Lekto! Faitau!
Negative ne Mi ne lekto u bibli. Ou te le faitauina le tusi/Ou te le o faitauina le tusi.
Interrogative qe Qe mi lekto u bibli? O o'u faitauina ea le tusi? / Pe ou te faitauina le tusi?
Passive gene U bibli gene lekto ex mi. O le tusi na ou faitauina./O le tusi e na te faitauina.
Gerund - (U) lekto (de bibli). (O le) faitau (o le tusi...)

"Upu muamua" iinei o lona uiga o se upu e faʻaaoga vave i luma o le veape o le fuaiupu poʻo le fuaiupu ina ia faʻaalia pe aafia ai lona taimi. Faataitaiga:

  • Ina ia faailoa atu o se veape o loo i le taimi ua tuanai, faaopoopo le pa i luma o le veape.
  • Ina ia faailoa mai le taimi o i luma, faaopoopo le fu i luma o le veape.
  • Ina ia faailoa le tuutuuga, faaopoopo le sio i luma o le veape.

Uunauna[Teuteu | edit source]

O upu fa'atusa, e pei o isi gagana, e le suia. Latou te le suia ina ia fetaui ma le taimi, numera, itupa, tulaga aloaia, po o isi mea faapena o nauna latou te suia. E masani ona muamua i le upu latou te suia. O nisi taimi e iloa ai e le tulaga o le igoa lona uiga:

Mi fu lekto mo bibli – O le a ou faitauina se tusi e tasi Mi fu lekto bibli mo – O le a ou faitauina le tusi muamua Ina ia fatuina "faafeagai", tasi na o le tuu "leai-" e fai ma prefix i le uiga. O lenei fa'aoga e tali tutusa ma le prefix "mal-" i le gagana Esperanto lea e maua ai le upu le uiga faafeagai tonu. O lona uiga la o le fa'aogaina o le Glosa i lalo "e le matagofie".

  • kali – matagofie
  • no-kali – matagā
  • termo – vevela
  • meso-termo – mafanafana
  • no-termo – malulu

Feso'ota'iga[Teuteu | edit source]

  • akorda-co - e tusa ai
  • alo – po
  • alo...alo – pe...po o
  • alora - i lena tulaga...
  • anti-co - peitaʻi
  • e – ma
  • fini-co - mulimuli
  • hetero-co – a leai
  • jam - ua uma
  • kaso – case...
  • ko-co - foʻi
  • klu - e oo lava...
  • ni....ni – leai...po o
  • pene – toeitiiti lava
  • po-co - pe a uma lena
  • posi - masalo
  • plus-co - e le gata i lea
  • qasi – peiseaī...
  • sed - ae
  • si ne... – vagana ai
  • vice – nai lo le...

Fa'aupuga[Teuteu | edit source]

  • ab - ese mai
  • ad - i / agai
  • ana - luga
  • anti - tetee
  • de – o / e uiga i / e faatatau i
  • dextro – (i le) taumatau
  • dia - e ala i
  • epi - on
  • ex - out (o) / by (sui)
  • infra - i lalo / lalo / laʻititi
  • intra - totonu
  • kata - lalo
  • ko - ma
  • kontra – counter
  • laevo - agavale
  • margina - pito / itu
  • meso - ogatotonu
  • minus - leai / leai
  • para – i tafatafa
  • per – e (meafaifaaili)
  • peri - faataamilo
  • po - ina ua uma
  • mua - muamua
  • pro - mo
  • proxi - latalata
  • supra - luga / luga
  • te - ina ia...
  • tema – mo se vaitaimi
  • tele – mamao
  • to(po) – i le nofoaga
  • trans - i le isi itu
  • ultra - i tua atu
  • vice – nai lo le

Numera[Teuteu | edit source]

O fuainumera mai le 0–10 e faapea: ze, mo, bi, tri, tet, pen, six, seti, ok, nona, deka. Mo le 0, 4, 5, 7 ma le 8 (ze, tet, pen, seti, ok), o lo'o iai fo'i mea uumi zero, tetra, penta, septi ma le okto. O numera maualuga e fausia e ala i le tuufaatasia o numera i le numera, ma i nisi tulaga i igoa talafeagai:

Numera igoa Glosa Fa'aliliuga sa'o
11 mo-mo tasi-tasi
12 mo-bi tasi-lua
20 bi-ze lua-zero
22 bi-bi lua-lua
100 hekto (mo-ze-ze) (tasi) selau (tasi-zero-zero)
101 mo-ze-mo tasi-zero-tasi
1.000 (mo-)kilo (afe
1.000.000 (mo-)miliona (milliona

Manatua o nisi e faʻaaoga le centi, le foliga tuai o le hekto, mo le "selau". Centi ua fa'aogaina nei o le "selau" e tusa ai ma le fa'aoga masani ISO.

O numera e tu'u i tua o se nauna o le a avea ma numera fa'atonu: u bibli tri, “le tusi lona tolu”. Mo, bi ma le tri o lona uiga o le tasi, faalua ma le tolu.

So'oga i fafo[Teuteu | edit source]