Siamani

From Wikipedia

Siamani
Deutschland

Laumua Perelini
Gagana tetele Fa'asiamani
Tama'ita'i Palemia Olaf Scholz
Aofai o Tagata 82,175,684
Eria Aofai 357,376 km²
Tupe Euro (EUR)
Sone o Taimi +1/2
Valaauina Tulafono +49
'Upega o Feso'ota'iga (Initaneti) .de

O Siamani (Fa'asiamani: Deutschland) o se malo faitele Palemene feterale i Europa i Sisifo-Tutotonu. E aofia ai le 16 faaitumalo setete ma e aofia ai se vaega o 357.376 kilomita faatafafa ma se tau vaitau faautauta tele. O lona faavae ma aupito tele aai o Perelini. Ma e uiga i 82,2 miliona tagata e nonofo, Siamani o le tulaga tagata sili ona populous i le Iuni a Europa. Ina ua mavae le Iunaite Setete, o le lona lua taunuuga malaga sili ona lauiloa i le lalolagi. Ituaiga Germanic eseese ua nofoia Siamani i matu talu mai anamua masani. na faamaumauina se itulagi e igoa Germania i luma o le 100 TA. I le taimi o le malaga Vaitaimi faalauteleina i saute o le ituaiga Germanic. Na amata i le senituri lona 10, teritori Siamani avea o se vaega tutotonu o le Agaga Emepaea o Roma. I le senituri lona 16, itulagi Siamani i matu avea le ogatotonu o le toe fuataʻiga Porotesano. O le tulai mai o Pan-Germanism i totonu o le konifeterasia Siamani mafua i le soʻofaʻatasiga o le tele o setete i Siamani i le 1871 i totonu o le Malo o Siamani pulea-Perusia. Ina ua mavae le Taua o aʻu ma le Fouvalega Siamani o le 1918-1919, sa suia le Malo e le malo faitele Palemene Weimar. O le faavaeina o le tikitato sosialisi le atunuu i le 1933 na taitaiina atu ai le Taua o le Lalolagi e lua. Ina ua mavae le 1945, vaeluaina Siamani i setete e lua, Siamani Sasae ma Siamani Sisifo. I le 1990, sa tuufaatasi faatasi le atunuu toe. I le uluaʻi senituri e luasefulu, o Siamani a mana tele ma e tamaoaiga lona fa-aupito tele o le lalolagi e ala i le tamaoaiga laiti, faapea foi ma le lima-aupito tele i le faatauina mai o parity mana. O se taitai le lalolagi i le tele o vaega tau alamanuia ma tekinolosi, e le gata i le fanua faʻatau atu e lona tolu le tele o le lalolagi ma le faaulufaleina mai o oloa. o Siamani se atunuu Tamaoaiga i se tulaga maualuga lava o le ola lagolagoina ai e se sosaiete tomai ma aoga. E tausisia a le saogalemu ma le faiga o le aoao o le tausiga o le soifua maloloina lautele, puipuiga o le siosiomaga ma se aoaoga i le iunivesite saoloto-pili. Siamani o se sui faavae o le iuni a Europa i le 1993. O se vaega o le eria Schengen, ma avea ai ma se uo na faavaeina o le Eurozone i le 1999. o Siamani o se sui o le atunuu Iunaite, matu faalapotopotoga feagaiga Atalani, o le G8, o le G20, ma le faalapotopotoga mo le galulue faatasi o le tamaoaiga ma le atinae. Lauiloa ai i lona talafaasolopito faaleaganuu tamaoaiga, sa faaauau pea Siamani le fale o tusiata faatosina, atamamai, musika, taaloga tagata, entrepreneurs, saienitisi ma fausaga.


Europa
Aai o Vatikana | Aialani | Aiselani | Alapenia | Anatora | Pelarusa | Posinia ma Hesegovina | Bultalia | Koroasia | Eleni | Esitonia | Farani | Finelani | Siaosia | Hanikeri | Italia | Iukureini | Kosovo | Kuperu | Lativia | Likitenisitaini | Lufiana | Lukisemipoka | Melita | Molotova | Monako | Montenegro | Netalani | Nouei | Oseteria | Peleseuma | Peretānia Tele | Polani | Potukale | Ripapelika o Maketonia | Ripapelika o Sieki | Romania | Rusia | San Marino | Sepania | Sepia | Siamani | Solovakia | Solovenia | Suetena | Suitiselani | Tenimaka