Farani

From Wikipedia
Farani
République française
Farani.
Farani.
Laumua Parisi
Tama'ita'i Palemia
Aofai o Tagata 64,473,140
Eria Aofai 674,843 km²
Tupe Euro (EUR)
Sone o Taimi UTC +1/2
Valaauina Tulafono +33
'Upega o Feso'ota'iga (Initaneti) .fr

O Farani o se atanu'u le tuu atu le Europa. O tagata o Farani o gagana Fa'afarani. O le taulaga o Farani o Parisi. Ua Farani 643.801 kilomita faatafafa ma se faitau aofai atoa o 66,6 miliona. O se malo faitele semi-peresitene unitary i le laumua i Parisi, o le aai sili ona tele a le atunuu ma autu nofoaga autu faaleaganuu ma faapisinisi. O le Faavae o Farani faavaeina ai le tulaga o le poto salalau ma le faatemokarasi, ma maua lona pule silisili ese mai le tagata. I le taimi o le Iron Age, mea o le taimi nei na aina aai tetele Farani e le Gauls, o se tagata Celtic. na faatoilaloina le Gauls i le 51 TLM e le Emepaea o Roma, lea na Gaul seia 486. O le feagai Gallo-Roma osofaiga ma malaga mai le Germanic Franks, o le na pule ai le itulagi mo le faitau selau o tausaga, sa iu lava ina foafoaina o le Malo Medieval o Farani. aliaʻe Farani o se mana Europa tetele i le Ages tuai Tutotonu, ma lona manumalo i le selau tausaga 'Taua (1337 i le 1453) le faamalosia o Farani tulaga-fale ma paving le ala mo se Malo Faitupu atoatoa i le lumanai. I le taimi o le Renaissance, oo Farani a atinae faaleaganuu tele ma faatuina le amataga o se malo colonial lalolagi. Le senituri lona 16 sa pulea e taua le va o tagata lotu i le va o Katoliko ma Porotesano (Huguenots). Avea iloga o Europa Farani aganuu, faiga faaupufai, ma le mana militeli i lalo o Lui XIV. taaalo atamamai Farani se matafaioi autu i le Tausaga o le malamalama i le taimi o le seneturi lona 18. I le senituri lona 18 tuai, sa faatoilaloina le Malo Faitupu aʻiaʻi i le Fouvalega Farani. I totonu o lona ni measina o le Tautinoga o le Aia Tatau o Tagata ma o le tagatanuu, o se tasi o le pepa aloaia muamua i luga o aia tatau a tagata, lea e faaalia ai manatu o le atunuu i lenei aso. avea Farani se tasi o Ripapelika muamua le talafaasolopito o ona po nei seia oo ina ave le mana ma le faalauiloa Napoleon le Uluai Malo o Farani i le 1804. O fusuaga e faasaga i se seti lavelave o coalitions i le taimi o le taua Napoleonic, ia pulea mataupu Europa mo le silia i le sefulu tausaga ma sa i ai se aafiaga umi i Sisifo aganuu. Taunuu Farani lona maualuga o le atunuu i le taimi o le seneturi lona 20 ma le amataga o lona 19, pe a iu lava ina maua le malo lona lua le tele kolone i le lalolagi. I lona talafaasolopito umi, sa avea o se taitai Farani nofoaga autu o le lalolagi o le aganuu, le faia o saofaga taua i faatufugaga, saienisi, ma filosofia. Tumau pea Farani a mana tele ma le taua faaleaganuu, o le tamaoaiga, o le militeli, ma le uunaiga faapolokiki. O se atiina ae le atunuu ma o le tamaoaiga o le ono-tele le lalolagi e laiti le tamaoaiga ma le iva-aupito tele i le faatauina mai o parity mana. Olioli tagatanuu Farani se tulaga maualuga o le ola, ma le atunuu faatinoina lelei i faatulagaga faava o malo o aoaoga, soifua maloloina, saolotoga va o tagata, ma le atinae o tagata. o Farani a sui faavae o le Malo Aufaatasi, lea e avea o se tasi o tagata o le tumau e lima o le UN Fono Saogalemu.

Europa
Aai o Vatikana | Aialani | Aiselani | Alapenia | Anatora | Pelarusa | Posinia ma Hesegovina | Bultalia | Koroasia | Eleni | Esitonia | Farani | Finelani | Siaosia | Hanikeri | Italia | Iukureini | Kosovo | Kuperu | Lativia | Likitenisitaini | Lufiana | Lukisemipoka | Melita | Molotova | Monako | Montenegro | Netalani | Nouei | Oseteria | Peleseuma | Peretānia Tele | Polani | Potukale | Ripapelika o Maketonia | Ripapelika o Sieki | Romania | Rusia | San Marino | Sepania | Sepia | Siamani | Solovakia | Solovenia | Suetena | Suitiselani | Tenimaka