Iuni a Europa

From Wikipedia
Iuni a Europa.

O le Iuni a Europa (EU) o se politico-tamaoaiga faatasiga o le luasefulu-valu setete tagata o loo tu muamua i Europa. E aofia ai se vaega o 4.324.782 km2, faatasi ai ma se faatatauina faitau aofai o tagata e silia 508 miliona. O le Iuni a Europa faagaoioia e ala i se faiga o faalapotopotoga supranational ma eseese malo feutagaiga faaiuga e le setete tagata. O le faalapotopotoga o le: i Europa o le Palemene, o le Europa Fono, le Aufono a le Iuni a Europa, o le Europa Komisi, o le Faamasinoga o Faamasinoga o le Iuni a Europa, o le Europa Faletupe Tutotonu, ma le Faamasinoga o suetusi. ua filifilia le Europa Palemene lima tausaga uma e tagatanuu Iuni a Europa. Ua atiina ae le Iuni a Europa se maketi e tasi i totonu e ala i se faiga faalaugatasia o tulafono e faatatau i setete tagata uma. I totonu o le Schengen Eria, ua soloia pulega tusi folau. faamoemoe faiga faavae Iuni a Europa ina ia mautinoa le gaoioiga saoloto o tagata, oloa, auaunaga, ma tupe faavae, faia ni tulafono i le va i le faamasinoga tonu ma le aiga, ma le tausia o faiga faavae masani i fefaatauaiga, faatoaga, faiga faiva, ma le atinae faaitulagi. na faavaeina ai le iuni tau tupe i le 1999 ma na oo mai i le malosi atoatoa i le 2002. O le taimi nei e aofia ai le 19 setete tagata o loo faaaogaina le euro o lo latou alofa faaletulafono. O le sailia Iuni a Europa lona amataga mai le nuu koale ma uamea Europa ma le nuu o le tamaoaiga o Europa, faia e le atunuu e ono i totonu i le 1951 ma le 1958, faasologa. I le tausaga faalavelaveina, o le nuu ma ua tutupu ona suitulaga i le tele e ala i le accession o setete fou sui ma i le mana e le gata o le vaega o faiga faavae i lona ola. O le feagaiga Maastricht faavaeina le Iuni a Europa i lalo o lona igoa i le taimi nei i le 1993 ma faailoa le tulaga o tagatanuu o Europa. O le fou teuteuga tele i le faavae faale-faavae o le Iuni a Europa, o le feagaiga o Lisbon, na faamamaluina i le 2009. Ufiufi 7.3% o le aofai o le lalolagi, o le Iuni a Europa i le 2014 faatupulaia a oloa totonu o le atunuu atoa laiti o 18,495 trillion tala US, ua tuufaatasia ai pe tusa o le 24% o le tamaoaiga laiti le lalolagi ma le 17% pe a fua i le tulaga o le faatauina mai o parity mana. Gata i lea, 26 mai le 28 EU atunuu ua i ai se e matua maualuga tele faasino atinae mo tagata, e tusa ai ma le polokalama o le atinae o atunuu autasi. I le 2012, na tuuina atu le Iuni a Europa le taui filemu nobel.

European Commission

Tagata o le setete[Teuteu | edit source]